Unine

I told you so....see oli nagu meeega igav ja peale selle tundsin ma end kui võõrkeha, mängides 10-12 aastastega 2 tundi ringmänge. Well ma pigem ei meenutaks seda rohkem...kohus sai täidetud ja ongi kõik. Aga õhtuks läks asi põnevamaks ja jõudsime õe, 2 koera ja 3 ussiga jõe äärda kalale. Istusime ja leotasime ussi vist isegi 2 tundi ja saagiks sain ma ühe 5 cm kilu moodi kala(and I call myself a biologist:P) Seejärel hullus Lady paduvihma peale ja hakkas närviliselt koduteed otsima...koju jõudes sain ma tema närvilisuse põhjusest aimu....nimelt algas päris tugev äike ja mu koer kardab äikest rohkem kui surma. Nii sain teda õhtu otsa rahustada ja küünlavalgel liiklusteste teha.

Täna algas mingi nostalgia teema.....lappasin oma fotoalbumit ja skännisin osa pilte arvutissegi...piinlikke pilte jalaga segada. Kui mu õed on käinud ikka stuudios pildistamas või lasteaia pidudel fotodele jäänud, siis mina olen piltidel:püksata, valgete alukatega, moosise näoga või jube piinlikus poosis....so me!! Ehk siis ma pole karvavõrtki muutunud...hea teada....vähemalt porgandine potisoeng on saanud normaalseks:P

Tegelt ma arvan, et praegusel ajal magamine oleks mõistlik....teen proovi;)