Treffneri aeg saigi mööda:(

Minu kallis c7

meie kuldne kolmik pidas vastu läbi 3 aasta ja edaspidigi;)

Kullakallis Eliina, üks sõpradest, kelle olen saanud oma Treffneriaja jooksul(küll mitte koolist), aga ilma kelleta ma oma elu enam ette ei kujutakski. Ja nüüd ta läheb Rootsi:( ....aga asja heast küljest vaadates on mul varsti Rootsis päris oma inimene:D

Birgit on ainus, kes mul eelmisest koolist jäänud on, aga seda just seetõttu, et ta on nii palju parem kui kõik teised meie endised klassikaaslased.

Meie iga lõpetamise kohustuslik perepilt....annan teatepulga edasi Ollule juba 4 aasta pärast;)

Tavaliselt peaks lõpetamine olema õnnelik sündmus, aga kui aus olla, siis poetasin ma lõpuaktuse ajal nii mõnegi pisara, mis polnud õnnepisarad. Naljakas mõelda kui lühike aeg see viimased 3 aastat oli, aga samas on olnud see minu elus siiani 3 kõige tähtsamat ja sündmusterohkemat aastat. Ja kooli lõpetamine tähendab, et kõik see, mis selle aja jooksul mu elus toimunud on, said alles nüüd minu jaoks reaalsuseks ja samas oleks aeg nii mõnigi asi unustada ja elus edasi liikuda. Samas tähendas lõpetamine, et sai läbi aeg koos klassiga, kelle seltskonda ma tõeliselt nautisin ja hindasin ja sellist tunnet olen oma elus vähe kogenud.

Edasi liikumisest rääkides: sellised asjad juhtuvad vaid minuga... nimelt püüan ma hetkel täita oma suurimat unistus ja hambaarsti sisse astuda, mis ei taha hetkel küll hästi sujuda, sest just see aasta on igal erialal, kaasa arvatud hambaarsti erialal läbi aegade suurim konkurss ja rebimine on lihtsalt jube. Olen hetkel 100st inimesest 37. , vastu võetakse vaid 25, aga lootus on, et vähemalt 12 inimest, sellest nimekirjast on esimeseks valikuks pannud mõne muu ala, näiteks nagu arst ja mul õnnestub siiski hambaarstiks õppida. Wish me luck with that!;) Kusjuures varasemate aastate sissesaajate alumine piir on olnud 82 kuni 83, minu tulemus on 84,7 ...aga just see aasta kui mina ülikooli astun muutub varasem konkurss 3,1 inimest kohale hoopis 4 inimest kohale konkursiks....that´s just my life....niisiis pean valmistuma ka plaaniks B

Tegelikult on mõnus vahepeal kirjutada, sellest millest mõtled või mida tunned, teades, et ega seda keegi küll ei loe, aga kergem hakkas küll...Olen tüüpiline eestlane, nii et tavaliselt mulle südame puistamine ei istu, mitte üks teps....