Et siis ma siis nüüd mõtlesin, et kirjutan blogi...kui päris aus olla, siis mõtlen seda juba paar viimast õhtut. Olen täna eriti filosoofilises meeleolus, seetõttu kirjutasin valmis ühe kõige deepima blogi, mida ma vist kunagi üldse kirjutada suudan, aga ometi ütles mu veel mõistuse juures ajupool, et ma kasutaks backspace´i ja nagu alati kuulan ma oma mõistust, mitte midagi muud. Niisiis kirjutan vaid selleks, et veenda teid, et olen endiselt elus. Esmaspäeval algab taas kool, eriti ma ei põe, sest olen täiesti välja puhanud ja minu praegune eluviis köögi-trenni-diivani vahel pidi viimaks lõppema, et siis asenduda voodi-kooli-trenni-köögi eluviisiga :P Tunnen ka natuke puudust oma iseseisvusest, mis mul linnas elades on ja äkki seal mõistan ka, et ma tegelikult ka saan varsti 20, mitte 16.

Registreerisin ennast 7. juuniks keemia eksamile, et siis suvel taas seda närvipinget taluda ja hambaarsti RE kohale kandideerida ja kui keegi VEEL tahab küsida, miks ma tasulisse ei läinud, siis teile kõigile teadmiseks MUL EI OLE KUSKILT VÕTTA 70 000EEK aastas....ma ei tea kuidas teiste inimestega on, aga minul raha ei kasva emme ja issi tagaaias puu otsas. Ärge pange tähele aga tõsiselt ma ei saa aru inimestest, kes seda minult pidevalt küsivad....Õpetage siis juba mulle ka raha tootmist,kui te seda juba ise valdate.

Ja vastates isa küsimusele: Jah, ma endiselt unistan tööst, kus kõik mind kardavad ja vihkavad: lapsed, sest ma teen haiget ja täiskasvanud, sest ma teen nende pangakontod tühjaks. Samas olen juba harjunud ka mõttega, et kui ma siiski hambaarsti ka see aasta sisse ei saa, lõpetan bioloogia ja teen vast ka magistri ja hakkan mingiks keskkonnaalaseks kontorirotiks. Teismelisena kui veel radikaalne roheline olin vihkasin neid tüüpe üle kõige, siiski olen vahepeal õppinud, et just nemad on need inimesed, kes pabereid täites tõesti saavad midagi muuta, mitte greenpeace´i mehikesed, kes end puu ümber seovad, sest nende tüüpide arvamusest ei hooli mitte kui keegi...Does it make any sense? I guess not...aga ma ise sain aru, mida ma öelda tahtsin ja see on põhiline. Niisiis on mul jälle plaan ja see tähendab, et ka kogu motivatsioon on tagasi, nii et kool alaku aga täie hooga ja ma tõeliselt loodan, et saan oma 2 puudumist biofüüsika ning anatoomia ja füsioloogiat praksist kuidagi heastatud, ilma et mu Iirimaa reisiplaanid kuidagi mõjutatud saaks. Muideks reisini on jäänud vaid ~5 nädalat...ei suuda enam oodata....minu viimasest mitte reisibüroo korraldatud välismaa reisist on möödas 3 aastat...Mis ma küll kogu vahepealse aja teinud olen...ikka langenud reisibüroode ohvriks ja uskunud, et kirikute ja muuseumite külastamine võib ka lõbus olla, ärge te uskuge neid...omal käel on alati niivõrd palju lõbusam, ettearvamatum ja meeldejäävam;-)

Aga ma juba tunnen Unemati kohalviibimist, nii et doodles, see ya guys!!!