Sain ka peaaegu vanaks

Täna möödus siis täpselt nädal, sellest ajaloolisest päevast, kui ma sain piisavalt vanaks, et seaduslikult ka Maasikasse sisse saada. Selle erilisust aga varjutab muidugi tõsiasi, et ma seal juba korduvalt alaealisena käinud olen. (Ma loodan, et keegi mu blogilugejatest Maasika personali ei tunne, äkki saan veel eluaegse klubikeelu :P)
Ja seda 21 ma ikka tähistasin vääriliselt, sest mitu eelnevat aastat on vahele jäänud. Kõigepealt tegid otsa lahti Katrin ja Erika, kellega sai saunatatud ja imehead kringlit söödud. Maipühaks tuli mu pere kõik koju ja sain neid omatehtud šašlõki, kartulisalati ja napoleoni tordiga kostitada. Õigel päeval oli mul siis histo viimane KT ja Med ajaloo eksam, mõlemad õnnestusid väga hästi ja üldse oli tuju kuidagi eriti hea. Õhtul aga tuli mul peale meeletu energiahoog ja kui oleks kambavaimu oleks, mine tea, mis kõik ära ei oleks teinud. Nii et 21 tuli kohe tuntavalt peale. Koolis sain nii palju õnnitlusi, et tegi kohe südame alt soojaks :) Neljapäev ja reede õppisin 75% päevast. Reedel käisime aga Birxiga, kellel muideks, kes veel ei tea, minuga samal päeval sünna, ühise peo jaoks kraami kokku ostmas. Temaga oli kohe lust üritust korraldada, sest tal oli kõik väga hästi läbi mõeldud ja ühtegi vaidlust ka ei tekkinud . Lõpetuseks kostitasime end ühe ülihea filmielamusega ("Igavesti Sinu") ja "väikese" Siriuse kanawrapiga. Enne wrapi võtsime ka Kalli peale, kes oli meile Soomest sünnipäeva puhuks külla tulnud. Kodus panin veel 2kg napoleoni kokku ja küpsetasin 2 plaati pitsat, aga esmakordselt lehttaigna põhjaga, mis tuli väga maitsev. Ülejäänud päeva siiski õppisin. Ja laupäeval oli siis The Day, hommikul olin õhinast juba 5 peale üleval, vahelduva eduga suutsin siiski poole 9 tukkuda. Asjad olid mul muidugi juba eelmisel õhtul pakitud ja Värska poole minek, läbi Antsla. Nii et saime päris mõnusa Lõuna-Eesti tripi. Kohale jõudes olime vist juba 3,5 tundi sõitnud. Oh kuidas mulle meeldivad teeparandused, siiski mulle terved ja head teed meeldivad päriselt ka. No see Värska majake, no see oli lihtsalt tõeline idüll ja nagu meil juba kokku sai lepitud, me naaseme sinna ehk juba see suvi. Majas oli vaid 1 tuba, kus me veetsime vist ainult magamistunnid ja saun, kus me ikka natuke leilitasime. Omaette nauding oli muidugi  Õrsava järv, mille kaldal me puhkasime ja kus ma korduvalt ka ujumas käisin ja isegi haigeks ei jäänud. Lõkkeplatse oli seal hulgim ja võtmeonu lubas meil nende seast endale meelepärane valida. Et ikka kohta täiel rinnal nautida, tegime ka paadiga ühe  ringi järvele peale. Algul ma polnud just entusiast, aga kui Birgit ohjad enda kätte võttis, siis polnudki väga midagi karta - aerutas nagu prof ise. Ma sain ka natuke aerutamist proovida, ma paadisillast kaugele siiski minna ei julgenud ja hiljem sain oma blondiiniajud paadi parkimiseks tööle panna. Teisel katsel tuli väljagi, esimesel korral tulin vale ots ees sisse. Õhtul tegin natuke õhtujuhi tööd ja panin kõigi ülesöönud kõhud, seltskonnamängudes tegutsema. Kõik ei sujunud just 100% , aga saingi kogemusi järgmiseks korraks. Ja nagu eestlastel ikka : algul ei saa vedama ja pärast ei saa pidama, nii et õhtul saime voodisse alles päris öösel. Hommikul olin ma esimene ärkaja juba kl 8, kuidki arvasin siis, et  Birgit juba ammu üleval, avastasin enda üllatuseks, et kõik veel põõnavad, minu hing aga ei lubanud enam edasi magada, lisaks oli mul veel pärkimisväärne pohmakas, millest ma kuidagi lahti ei osanud saada. Niisiis otsustasin selle lahenduseks tiiru järves ujumas käia ja peab märkima, et meetod oli efektiivne, pohmakas oli sekundiga pühitud ja kuidagi eriti ergas meeleolu tekkis. Niisiis hakkasin ruttu enne võtmeonu ärkamist meie keskmise ulatusega lõkkepeo jälgi likvideerima ja avastasin, et keegi metsaelanikest oli eriti nutika lükkega hakkama saanud. Nimelt olid küpsised pakist seest ära söödud, aga pakend ise seisis laual, nagu seda poleks keegi puutunudki, samamoodi märkamatult oli avatud ka vahukommi pakk, aga need vist süüa ei sündinud ja need olid hoopis mööda ilma laiali pillutud. Rääkimata veel dipikastme karbist, mis oli ideaalselt puhtaks lakutud ja rännanud oma 20m vetsu poole :P Loomakesed igatahes tänu meile nälga ei jäänud. Ülejäänud hommiku istusin paadisillal, võtsin mõõdukalt hommikupäikest ja mõlgutasin mitte kooliga seotud mõtteid, kuni teisedki end üles ajasid, kes kergemini, kes raskemini. Ning lõpuks sealt majast lahkuda  tuli küll raske südamega ja lootuses, et ehk õnnestub sinna üsna pea naasta. Kodus ootas mind ees veel õppimist, et siis esmaspäeval vitamiinide töö ikkagi suht nigelalt teha. Olin kogu selles asjas nii nördinud, et terve esmaspäev läks selle nahka. Õhtune rattasõit siiski tõstis veidi tuju. Eile alustasin päeva samuti rattaringiga , nagu ka homme plaanis on. Tervislikud eluviisid eelkõige. Täna oli siis parasiitide arvestus. Teadsin 5st 4 , mis oli ka täpselt läbimiseks vajalik nõue.Ilm oli ilus ja tuju oli hea. Enne arvestust jagasin konspekte ja muljeid oma lemmikpinginaabri Anniga.Ma pole teda nagu sada aastat näinud ja et me täna ainult tunnikese pinnapealselt vestelda saime, siis leppisime kokku ka ühe date nigh´i, kus saame koos välja sööma ja  kinno minna ning õhtul tema juures ehk Skypes Mariaga juttu ajada. Pärast arvestust käisin kaltsukas, koonerdasin jälle ja ei ostnud midagi, kuidki seal oli imeilusaid asju. Pärast seda enam New Yorkerisse ei jõudnudki, ehkki olin plaaninud, sest jooksin kella 3sele seantsile "Peeglike, peeglike"-st vaatama. Mina + 4 algklassiealist plikat oli kogu publik, ma tundsin ennast kuidagi.......hmmm.....vanana. Aga film iseenesest oli väga hea ja üldse mitte ainult lastekas. Täiskasvanute nalju piisas. Ja printsi mängis mingi väga kena ja võluva naeratusega noormees. Peaks uurima, kas teda veel kuskil niimoodi naeratamas näeb. Ja kui ma kinost pääsesin, jooksin korra korterist läbi, et Draco veel õue viia. Seejärel juba Erikaga kokku saama, võtsime koos päikest kuni Katrin koos Robiniga kesklinna jõudsid. Algne plaan oli Mokat külastada, aga seal olid juba kõik lauad reserveeritud. Meie kaotasime rohkem kui nemad. Aga Werneri välilaud oli mõnus küll ja palju vaiksem, kui mõni välikohvik Raekoja platsil ning päike ei paistnud ka silma. Tegin ülihea valiku ja sõin ühe maasikatega korvikese ära. Väga hea oli. Ootan nüüd pingsalt meie maasikate  õitsemise aega :P Kinginimekiri tuleks vist ka siiski uudishimulikele avaldada. Sain enamasti raha, mille kõik ühe unistuse jaoks kõrvale panin, siis veel 2 paari musti ja  suht pidulikke kõrvakaid + peavõru lipsukesega ;), virsikukarva orhidee, roosa käekoti ja rösteri... aa ja roosad gerberad ja punase roosi, mis kahjuks kõik juba meie seast lahkunud, sest noh vaatake kalendrisse :P No igatahes ülilahedad kingitused ja tänud nende tegijaile. Pildid tulevad järgmise postitusega ;) Ja nüüd oleks ka õige aeg magama minna, sest hommikul ootab väike tall lutitamist ja ratas sõitmist ;)